Parimad mainekujundajad igale maale on tema inimesed. Eesti märgi otsingud on seni keskendunud Eesti mainekujundusele välismaal. Aga seni kuni Eesti lugu, märk, bränd või mis iganes turunduskampaania eestlasi ei kõneta, ei saa see kõnetada ka potentsiaalseid investoreid või turiste. Toimub hoopis maa mainekujundus ohujuure tasandl.
Eestis on kolm imetlusväärset meest: Feliks Mägus Nordic Hotell Forumi juht, Jüri Tamm ja Vaho Klaamann, ke soma põhitöö kõrvalt Eesti rahvusvahelisele heale mainele palju kaasa aitavad. Selliste meestega võiks rääkida, kui on vaja head nõu maa loo loomiseks. Miks? Nordic Hotel Forum on koduks paljudele kultuurisündmustele. Nüüdsest asuvad seal ka kahe imelise maa Monaco ja Lõuna Aafrika Vabariigi aukonsulaadid. Monaco aukonsul Jüri Tamm on Monaco aukonsul Eestis, aga tema tööl on ka peegelpilt, mille kaudu tuntakse Eestit Monacos hoopis paremini kui arvata võik. Jüri oli mulle abiks ka raamat “Printsi poole teel. Minu unistus Monacost” kirjutamisel ja tutvustamisel. Raamat on küll läbi müüdud.
Aune Pasti reisiraamat Monacost
Aga seda raamatut kirjutades mõtlesin mina ka rohkem Eesti tutvustamisele maailmas. Nii on Monte Carlo kuulsa hotelli Paris restorani Le Louis XV- Alain Ducasse kõrval üksikasjalikud kirjeldused nii meie Põhjaka mõisast kui Pädaste mõisast ja Tammuri talust. Mõtlesin, et kui inimesed, kes Monacos käinud, minu raamatut loevad, siis tekib neil ka isu näha, kus selline äge maa nagu Eesti on. Kahjuks jäi see raamat ainult eestikeelseks ja on praegu niisama muhe lugemine ja ehk ka abimees Monaco avastamisel. Nordic Hotel Forumis on hea restoran Monaco.
Lõuna Aafrika aukonsul Eestis Vaho Klaamannist sai Jüri Tamme naaber Nordic Hotellis, nüüdsest on seal ka Lõuna Aafrika aukonsulaat. Avamine oli meeleolukas.
Vaho Klaamann ja LAV suursaadik Soomes avasid aukonsulaadi Tallinnas.
Maa mainekujundus rohujuure tasandil
Nüüd on ehk oodata hotellis uut baari nimega Cape Town. Reisiraamat Lõuna Aafrika Vabariigist ja eriti sealsest šampanjameetodil valmistatud vahuveinist hakkab juba ilmet võtma. Nüüdki on 2 võimalust: kas saab raamat meie mulliarmastajate risiraamatuks ja teejuhiks Lõuna Aafrikas või saab temast olema ka ingliskeelne variant, mis tutvustab Eestit maailmale. Nii väikesel riigil nagu Eesti, tuleb kasutada nööbi õmblemist pintsaku külge meetodit. Ehk olla nähtav kellegi tuntud ja suure kaudu. Nagu Monaco raamat loob positiivseid seoseid Eestiga, nii ka Lõuna Aafrika šampanjaraamat ehk MCC-de raamat räägib nii LAVist kui Eestist. Ikka lootusega, et inimesed, kes tunnevad rõõmu vägevast LAVist, tulvad ehk uudistama ka meie pisikest Põhjamaist riiki.
Ma arvan, et selliseid inimesi, kes on võtnu Eesti loo loomise ja rääkimise oma südameajaks, kelle jaoks maa maine loomine on sama elementaarne kui hingamine, on olulised ka siis, kui püütakse professionaalselt luua mainekujunduse strateegiat. Ja mitte ainult need inimesed. Lugu väljapoole kõlab ainult siis, kui me kodus selle omaks ja heaks tunnistame.
