Mulle meeldib, et Eesti maine kujundamisel käib hull siilijaht. Mitte disainimeeskond ei ole disainiga puusse pannud, vaid keegi, keda olemaski ei pruukinud olla (disainimeeskonnas ehk siis suhtekorraldaja) pani puusse loodu tutvustamisega. Ilmselt oli see Indrek Neivelt, kes kunagi ammu ütles, et pangast mune ei saa. Nüüd aga ootas iga mees ja naine jälle kord (esimene kord siis Welcome to Estonia ajal) Kalevi kojutulekut. Liiga palju oli kelli ja vilesid disaini tööriistakasti loomise ümber, sellise müra saatel oleks tõepoolest pidanudki Kalev saabuma. Esitluse korraldajad aga ei vaevunud mõtlema meedia toimimisprintsiipide üle ja nii ei saanudki meediast abimeest, klikimagnetid käivitasid siilijahi. Sellest on kahju, aga nii see pidigi minema. Mis nüüd siis edasi teha? Vigadest õppida ja pesuveest (kellade ja vilede saatel sündinud siilist) ikka laps (hea disain) ka üles leida ja tulla sellega targalt nendeni, kellele disaini tööriistakasti vaja on.Kõigile polegi seda kasutamiseks vaja, kuid selle kasutamisest peaks tõusma tulu kõigile. Eesti maine kujundamiseks ja parema elu loomiseks igale inimesele.
Kõnelesin sellest täna Vikerraadios.
http://vikerraadio.err.ee/v/vikerhommik/rubriigid/vikerhommikintervjuud/loigud/12e3d6ed-b6a6-4dfe-829e-5675d14ff9ab/intervjuud-8-40-aune-past-eesti-brand 
Eesti Disainimeeskond on asjalikult alustanud asja silumist. https://medium.com/eestidisainimeeskond/küsimused-ja-vastused-cb5cafe15dc0#.d1e3nqe14
